09:05 09. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7441
Бизнесвумен за работой

Uuring: Eesti elanikkond on Euroopa ulatuses üks vaimselt võimekamaid

© Fotolia / Ihar Ulashchyk
Välisuudised
lühendatud link
7811

Euroopa Liidu riikide keskmise IQ-taseme edetabelis on Eesti elanikkond kolmandal kohal, jättes oma naabrid Läti ja Leedu kaugele seljataha.

TALLINN, 17. august — Sputnik. Briti professori Richard Lynni ja Soome professori Tatu Vanhaneni uuringu kohaselt on keskmise IQ-näidu poolest Euroopa riikide seas esikohal Soome, teisel kohal Holland ning kolmandal kohal Eesti.

"Kaasaegse elu mõju naisterahva ajule on alles hakanud end ilmutama, kinnitab autoriteetne psühholoog, tänapäeva naiste "möödakihutamist" tolles valdkonnas käsitleva raamatu autor James Flynn," öeldakse väljaandes.

"Juba 1980. aastatel sedastas professor Flynn, et vähemalt lääneriikides kerkivad IQ-testide tulemused iga kümne aasta tagant keskmiselt kolme hindepunkti võrra. Nõnda peaks iga tänapäeva inimene edestama oma vanaisasid ja vanavanaisasid vaimse arengu osas 30 hindepunkti võrra.

"Kaasaegse maailma keerukus sunnib meie aju kohanema ja paneb vaimse võimekuse näidu IQ kasvama," on professor veendunud.

Ent tänapäevane elu paistab mõjutavat enamal määral naisi kui mehi. Sellistes riikides nagu Uus-Meremaa, Eesti ja Argentina, kus professor oma uuringuid alustas, on naised meestest IQ poolest ette jõudnud.

Terve hulk uurimusi on tuvastanud ka seose riigi keskmise IQ-taseme ja tema majandusliku arengu, SKP, kuritegevuse, sündimuse ja uskmatuse vahel. Selle tõenduseks on Soome näidud – see riik kuulub kõige puhtama looduskesskkonnaga riikide sekka ning SKP poolest iga elaniku kohta on Soome oma näiduga 275,68 USA dollarit Austria ja Taani järel (vastavalt 416,6 miljardit USA dollarit 351,3 miljardit USA dollarit) kolmandal kohal.

Arengumaades aga alandavad säärased keskkonnategurid nagu haigused ja halb toitumus tõenäoliselt riigi keskmist IQ-taset.

Intelligentsuskoefitsient IQ kujutab endast inimese arukuse arvväärtust – intellekti ehk vaimse võimekuse taset võrdluses samaealise inimese statistiliselt keskmise intelligentsustasemega.

Pēteris Zvidriņš
© Фото : из личного архива Петериса Звидриньша

IQ määratakse kindlaks vastavate testide abil, mis rajanevad vaimse võimekuse, aga mitte teadmiste taseme (eruditsiooni) hindamisel. Intelligentsuskoefitsient kujutab endast katset hinnata üldist arukust. Keskmiseks IQ-näiduks peetakse vahemikku 90-st 110 hindepunktini ja seda näitu täheldatakse 50%-l inimestest.

Keskmisest kõrgem IQ-näit – 110st kuni 121 hindepunktini – on 12%-l rahvastikust. Ja see on juba töölevõtmiselgi väga hea näitaja. Need inimesed lõpetavad tavaliselt suurema vaevata kõrgkooli ja õpivad hõlpsasti.

Hindepunkte vahemikus 121–130 peetakse keskmisest intelligentsusest tublisti kõrgemaks näitajaks. Sellised inimesed on reeglina piisavalt võimekad ning võivad iseäranis juhtivates ametites ja loomingulistel elualadel silmapaistvaid tulemusi saavutada. Sellesse rühma kuulub keskeltläbi 6% rahvastikust.

IQ-d alates 131-st ja enam peetakse juba väga kõrgeks näitajaks.

Madalaks intelligentsitasemeks peetakse näitu alla 90 hindepunkti. Sääraseid inimesi on ligikaudu 25%.

Loe lisaks:

Samal teemal

Tallinnas toimus Eesti esimene naiste marss
Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb
Kammitsatest lahti: kuidas naised Lähis-Idas meelt lahutavad
Tagid:
edetabel, uuring, Euroopa, intellekt, naised

Peamised teemad