00:27 21. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Valgevene president Aleksandr  Lukašenka ja Venemaa riigipea Vladimir Putin

Miks Moskva ja Minsk üheks riigiks ei ühine

Российская газета/POOL
Välisuudised
lühendatud link
48 0 0

Venemaa ja Valgevene sõlmisid 20 aastat tagasi liidulepingu, kuid kahe riigi ühendamise protsess on aastaid kulgenud vaevaliselt ja vastuoluliselt.

TALLINN, 19. september — Sputnik. Septembri alguses allkirjastasid Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ja Valgevene peaminister Sergei Rumas majandusliku integratsiooni programmi, mida mõned meediaväljaanded pidasid peaaegu kahe riigi ühendamise projektiks, edastab RIA Novosti

Sellel pole aga tegelikkusega mingit pistmist ning Moskva ja Minsk peavad enne lahendama mitmeid majanduse lähenemist takistavad tõsised probleemid.

Maksukoodeks

Peaministrite allkirjastatud dokument on kahe riigi majanduse lähenemisele suunatud programmi eelnõu ja konkreetseid hinnanguid anda on veel vara, ütles Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov, nimetades meedia levitatavat teavet "puhtalt esialgseks".

Tema Valgevene kolleeg Natalja Eismont kutsus isegi üles suhtuma spekulatsioonidesse konföderatsiooni, föderatsiooni ja muude moodustiste üle kui " ajakirjanduslikesse klišeedesse".

Eksperdid usuvad, et seadusandluse ühtlustamine ei saa olema lihtne, sest Valgevene maksusüsteem on kahetasandiline, koosnedes riiklikest ja kohalikest maksudest. Venemaal on vastavalt Euroopa omavalitsuskonventsioonile kehtestatud föderaalsed, piirkondlikud ja kohalikud maksud.

Teine põhimõtteline erinevus on käibemaksumäär. Venemaal maksustatakse sotsiaalselt olulised kaubad kümne, ülejäänud kahekümneprotsendise maksumääraga. Valgevenes varieerub erinevate kaupade üsna spetsiifilise käibemaksumudeli tõttu käibemaks vahemikus nullist kuni 25%-ni. Ühtse maksukoodeksi vastuvõtmisel kaotaks Minsk veel ühe eelise.

Euroopa mängude lõputseremoonia Minskis
© Sputnik / Виктор Толочко

Asi on selles, et mõned Venemaa ettevõtted on maksude optimeerimise eesmärgil registreeritud Valgevenes. Pärast maksusüsteemi ühtlustamist koliksid nad ilmselt mõnda maksuparadiisi.

Ühtsed reeglid

Samuti on kavas ühtlustada tsiviilseadustik - nii omandi arvestuse süsteemi kui ka sotsiaalkaitse reeglite osas. Lisaks võivad Moskva ja Minsk luua ühtse energeetikaregulaatori, kooskõlastada põllumajandus-, kaubandus- ja monopolidevastase poliitika. Oluline uuendus, mida plaanitakse rakendada integratsiooniprotsessis, on maksesüsteemide integreerimine ja ühine investeeringute kaitse kord.

See võimaldab riikidel hoolimata lääne majandussanktsioonidest läbi viia ühist majandustegevust tavapärases režiimis. Üldiselt puudutab see rohkem üleminekut majanduslikule integratsioonile, ühisturule, see tähendab ühtseid reegleid kaupade ja teenuste, investeerimiskapitali ja tööjõu piiriüleseks vabaks liikumiseks.

Selle dokumendi esimese osa kolmandas ja kuuendas artiklis on sätestatud, et liitriik põhineb osaliste suveräänsuse ja võrdsuse põhimõttel, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamisel.

Tuleb kokku leppida

Et see ulatuslik integratsiooniprotsess ei jääks vaid deklaratiivseks, tuleb lahendada kahepoolsed vastuolud, ja neid on palju. Üks teravamaid on Venemaa maksumanööver naftatööstuses: nafta eksporditollimaksu kaotamine koos maavarade kaevandamise maksu paralleelse tõstmisega Venemaal.

Belstati (Valgevene statistikaamet – toim.) andmetel importis Valgevene jaanuarist juunini 2018 Venemaalt üheksa miljonit tonni naftat 3,4 miljardi dollari väärtuses. Hind Minskile oli 50,4 dollarit barrelist, Urals nafta keskmine hind maailmaturul aga 68,83 dollarit.

Venemaa maksmanöövri tulemusel vähenes nafta Valgevenele müügihinna ja maailmaturu hinna erinevus, mistõttu Valgevene riikliku tollikomitee esimehe Juri Senko hinnangul jäi Minskil sel aastal saamata umbes 250 miljonit dollarit.

Veel üheks komistuskiviks on gaasihinnad. 2018. aastal ostis Minsk Belstati andmetel Venemaalt gaasi hinnaga 129 dollarit tuhande kuupmeetri kohta, sel aastal - kaks dollarit odavamalt. Lukašenka soovib, et hind oleks sama "nagu Smolenski oblastis" - 70 dollarit.

Seda küsimust arutatakse kahepoolsel kohtumisel 23. septembril. Võib-olla just seal algab aktiivne töö kahe riigi majandusliku integreerimisega.

Tagid:
majandus, poliitika, Valgevene, Venemaa

Peamised teemad