19:12 17. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1113
  • RUB71.1371
ÜRO lipp organisatsiooni peakorteri ees

ÜRO kliimkohtumine: Eestist võidakse teha ülemaailmne "patuoinas"

© Фото : United Nations/John Gillespie
Välisuudised
lühendatud link
ÜRO Peaassamblee 74. istungjärk (11)
117 0 0

ÜRO kliimakohtumisele minnes süüdistas president Emmanuel Macron paljusid EL-i riike, sealhulgas Eestit, planeedi kliimasoojenemisest päästmise plaanide nurjamises.

TALLINN, 26. september — Sputnik, Aleksei Toom. Niigi üsna intensiivne ÜRO kliimakohtumine, mis on pühendatud kliimasoojenemise ohjeldamise meetmetele sai täiendava sisendi Prantsuse presidendi Emanuel Macroni kriitika tõttu Poola, Ungari, Tšehhi Vabariigi ja Eesti suhtes.

Президент Франции Эммануэль Макрон
© Sputnik / Алексей Витвицкий
Prantsusmaa president Emmanuel Macron
23. – 27. septembrini New Yorgis toimuv ÜRO Peaassamblee ning tippkohtumised, mis on pühendatud kliimasoojenemise vastase võitluse ja säästva majandusarengu probleemidele, pööratakse suuremat tähelepanu maailmamajanduse rohelisemaks muutmisele, saavad olema üsna vaidlusterohked. Mitu esinenud riigijuhti süüdistasid oma maa keskkonnaprobleemides naaberriike, kelle ettevõtted saastavad ühist õhku ja vett.

Enne keskkonnaalase tippkohtumist kutsus ÜRO peasekretär Antonio Guterres osalejaid üles mitte koormama publikut ilukõnedega, vaid rääkima konkreetsetest reaalsetest plaanidest kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamiseks.

Антониу Гутерреш
© REUTERS / DENIS BALIBOUSE
ÜRO peasekretär Antonio Guterres
Ta rääkis ka vajadusest saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Nii toetas Guterres Euroopa Liidu kavatsust kehtestada see kuupäev energiatööstuses radikaalsete muudatuste lõpuleviimise tähtajaks. Selle idee peamine mootor Euroopas on Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Vastates küsimustele Prantsusmaal ja kogu Euroopas käimasolevate massimeeleavalduste väljavaadete ja tulemuste kohta, mis toetavad aktiivseid meetmeid kliimasoojenemise vastu võitlemiseks, kritiseeris president Macron mitmeid Ida-Euroopa riike, kes nurjasid tema julged plaanid kogu Euroopa Liidu radikaalseks muutmiseks.

Macron leidis "patuoinad", kes segavad majanduse keskkonnasäästlikuks muutmist

Teisisõnu kutsus Prantsusmaa president meediat üles agiteerima poolakaid tänavatele minema ja protesteerima võimude ebapiisavalt otsustavate keskkonnakaitse meetmete vastu. Sama kehtib ka mitme teise EL riigi, sealhulgas Eesti kohta.

 Prantsuse president süüdistas "Poola sõpru", kuid tema kriitika laieneb automaatselt ka ülejäänud kolmele Euroopa Liidu riigile. Järelikult käib see ka nende riikide keskkonnaorganisatsioonide kohta, mis ei suutnud veenda ametivõime aktiivselt võitlema majanduse keskkonnasäästlikkuse eest.

Neli või, nagu Lääne-Euroopat kurvastanud Eesti ootamatu positsioonimuutuse tõttu "kolm ja pool" EL riiki hääletasid otsuse vastu määrata aasta 2050 tähtajaks, milleks riikide majandused tuleb viia süsinikuheite nullbilanssi.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Eesti jaoks tähendaks see juba programmi vaheetappides, aastatel 2025 ja 2030, peaks ta sulgema oma põlevkivielektrijaamad, mis toodavad praegu lõviosa riigi atmosfääri saastavast süsinikdioksiidi heitkogusest.

Mida teha, kui jaamade sulgemiseks pole lihtsalt raha

Poola jaoks tähendaks programmiga liitumine Sileesias asuvate söeküttel töötavate elektrijaamade ja kaevanduste kiiret sulgemist, mis annavad tööd kokku üle 10 tuhandele inimese ja millest saadava söe põletamisega toodetav energia katab umbes 80% riigi elektrivajadusest.

Varssavi reageeris president Macroni kriitikale kiiresti ja valuliselt. EL-i asjade minister Konrad Szymanski ütles agentuuri AP teatel, et tema riik võtab kliimaküsimusi väga tõsiselt, kuid soovib selgemaid reegleid reformikulude koorma jagamiseks Euroopa Liidus. Teisisõnu soovib Poola saada söetööstuse likvideerimise ja alternatiivsete energiaallikate loomise eest hüvitist.

Loogiline on eeldada, et sarnase tingimuse oleks pidanud esitama ka Eesti, kellel puuduvad need märkimisväärsed ressursid, mis põlevkivijaamade sulgemine maksta võiks. Kuid seni pole Tallinna ja Brüsseli vastavate läbirääkimiste kohta mingeid teateid.

Selgitades oma märkusi Poola (ja sellest tulenevalt ka Eesti) kohta, ütles president Macron juba New Yorgis toimunud tippkohtumisel, et ta "ei häbimärgistasta kedagi", vaid soovib "veenda Poola sõpru" otsustavalt edasi liikuma.

Lugege lisaks:

Teema:
ÜRO Peaassamblee 74. istungjärk (11)

Samal teemal

Häirekell kõigile - Venemaa kliima muutub
Roheline energiasektor pakub võimalusi ekspordiks
Ökomärgise "Roheline lipp" saavad kümme haridusasutust
Trump viskas nalja kliima soojenemise üle
Tagid:
Antonio Guterres, Emmanuel Macron, tippkohtumine, EL, kliimapoliitika, ÜRO

Peamised teemad