23:24 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1058
  • RUB70.4361
Üle poole ameeriklastest ei tea Jugoslaavia pommitamisest midagi, illustreeriv foto

Üle poole ameeriklastest ei tea Jugoslaavia pommitamisest midagi

© Foto: Public domain
Välisuudised
lühendatud link
54 0 0

Kui Balkani riikides mälestatakse igal aastal NATO 1999. a. agressiooni ohvreid, siis uue uuringu kohaselt ei ole enam kui pool USA elanikkonnast kahekümne aasta tagusetest veristest sündmustest isegi kuulnud.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. NATO ebaseadusliku Jugoslaavia pommitamise tagajärjel, milles USA 1999. aastal juhtrolli mängis, hukkus üle kahe tuhande inimese. Enamik ameeriklasi, nagu hiljutisest küsitlusest selgus, pole aga sellest häbiväärsest etapist oma ajaloos midagi kuulnud.

Sellise järelduse võib teha prantsuse ettevõtte IFop poolt Ameerika Ühendriikides läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse põhjal, mille tellis Sputnik News projekti "Sputnik.Arvamused" raames.

Täpsemalt, kui küsiti, kas inimesed teadsid, et 1999. aastal sooritas NATO allianss (USA, Prantsusmaa, Saksamaa jne) umbes 80 päeva jooksul õhurünnakuid Jugoslaavia – Euroopa riigi vastu – vastas enamik (54%) vastanutest eitavalt.

Nende arv, kes kakskümmend aastat tagasi toimunud sündmustest vähemalt midagi kuulnud olid, moodustas 26%, veel 20% vastanutest oli "keeruline vastata". Uuringus, mis viidi läbi 2. oktoobrist kuni 15. oktoobrini 2019, osales 11001 üle 18-aastast vastajat.

UURING VIIDI LÄBI 2.-15. OKTOOBRINI 2019
Kas te olete lugenud või kuulnud, et 1999. aastal sooritas NATO allianss (USA, Prantsusmaa, Saksamaa jne) umbes 80 päeva jooksul õhurünnakuid Jugoslaavia – Euroopa riigi vastu? Jah Ei Ei oska vastata
  26% 54% 20%

Sputnik Eesti kirjutas, et 24. märtsil 2019 möödus täpselt kakskümmend aastat päevast, mil NATO lennukid Jugoslaavia Liitvabariiki pommitama hakkasid. Nii toetas allianss Albaania separatistidest koosneva nn "Kosovo vabastamisarmee" relvastatud mässu Jugoslaavia seaduslike võimude vastu.

Operatsioon viidi läbi 10. juunini 1999 ilma ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonideta. Serbia võimude sõnul langes NATO agressiooni ohvriks umbes kaks ja pool tuhat inimest, kellest 89 olid lapsed. Vigastada sai 12,5 tuhat elanikku.

Sputnik Eesti juba tsiteeris Kaasaegse Balkani kriisi uuringukeskuse eksperdi Irina Rudneva arvamust, mille kohaselt leiavad lääneriigid igal aastal oma Jugoslaavia sõjakuritegudele uusi vabandusi – muutub ainult sõnastus. Selgitusi ühendab aga üks asjaolu – nad on kõik naeruväärsed.

Moskvas peetakse alliansi tegevust häbiväärseks plekiks, mis igavesti NATO mainele jääb. "Märgime, et Jugoslaavia vastu 20 aastat tagasi sooritatud rünnaku tagajärjel õõnestas NATO mehhanisme, mis olid aastakümnete jooksul Euroopas rahu ja julgeolekut taganud," selgitas Venemaa välisministeerium.

© Sputnik /
NATO Jugoslaavia ründamise 20. aastapäev. Kaadrid arhiivist

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teevad lääneriigid kõik selleks, et takistada NATO väejuhatuse võimalike kuritegude uurimist Jugoslaavia pommitamise ajal.

Minister lisas, et NATO operatsioon viidi läbi "rahvusvahelise humanitaarõiguse kõigi põhimõtete jämeda rikkumisega, kuna pommitati puhtalt tsiviilsihtmärke".

Lugege lisaks:

Samal teemal

Serbia president palub Putinit Kosovole appi
Euroopa Liit on valmis toetama Serbia ja Kosovo vahelist maadevahetust
Serbia president: ostsime Putini soovitatud Vene relvi
Film Prištinast ajas lääne propaganda raevu
Tagid:
USA, Jugoslaavia pommitamine, küsitlus, Sputnik.Arvamused

Peamised teemad