17:44 15. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
NATO peasekretär Jens Stoltenberg

NATOst teatati, et liitlasi ei ähvarda "Vene oht"

© AP Photo / Virginia Mayo
Välisuudised
lühendatud link
0 0

NATO ei näe möödapääsmatut ohtu või agressiivseid tegevusi Venemaa poolt liitlaste suhtes, kuid peab reageerima tema sõjaliste võimaluste tugevnemisele, teatas reedel alliansi peasekretär Jens Stoltenberg.

TALLINN, 30. november — Sputnik. Ta teatas, et 3.–4. detsembrile kavandatud NATO riikide liidrite kohtumisel Londonis tõstatatakse ootuspäraselt küsimus Venemaa-poliitika kooskõlastamisest ja olukorrast pärast INF-leppe lõppu, edastab RIA Novosti

Stoltenberg teatas taas, et Venemaa on rikkunud INF-leppe täitmise järelevalve kokkuleppeid, käitub "agressiivselt" oma naabrite Ukraina ja Gruusia suhtes ning arendab uusi võimalusi raketinduses. 

Seejuures teatas ta, et alliansile on vajalik ja "tähtis" pidada Venemaaga dialoogi, isegi kui suhted poolte vahel ei parane, aga selline dialoog ei ole mingi nõrkuse märk.

"On oluline Venemaaga rääkida, sest VF on meie naaber, on vaja läbipaistvust ja ettearvatavust. Tuleb pidada dialoogi, see ei ole nõrkuse märk," ütles NATO peasekretär.

"Jah, me pole näinud mingeid agressiivseid tegevusi NATO riikide vastu, kuid reaalsus on selles, et just sellepärast peabki allianss jätkama kindla kaitse tagamist," lisas Stoltenberg.

 "Venemaa kujutab endast reaalset ohtu NATOle," teatas ennem Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace Kuninglikus Kaitseuuringute Instituudis peetud valimisväitlustes.

Minister kutsus Põhja-Atlandi allianssi, Euroopa Liitu ja luurevõrgustikku Five Eyes kuuluvaid (USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) eriteenistusi üles võtma olukord oma kontrolli alla ja "andma Venemaale otsustav vastulöök".

Sõjandusekspert erupolkovnik Viktor Litovkin leiab, et selliseid sõnu ei saa tõsiselt võtta.

Aga jutud sellest, et Venemaa kedagi ähvardab kujutavad endast katset kõik jalgadelt pea peale pöörata, põhjus ja tagajärg omavahel ära vahetada," ütles ekspert.

Sputnik Eesti kirjutas juba ka sellest, et NATO liikmesriikide sõjalised kogukulutused ületavad triljonit dollarit, mis moodustab üle poole globaalsetest kaitsekulutustest ja ületab Venemaa kaitse-eelarvet üle 20 korra.

Viimastel aastatel on NATO märkimisväärselt suurendanud oma sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas, eriti Poolas ja Balti vabariikides, selgitades seda vajadusega "Venemaa ohtu" ohjeldada.

Venemaa välisministeerium on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Washingtoni väidetel Venemaa väidetava ohu kohta on konkreetne eesmärk. Ja see ei ole üldse mitte mure Euroopa mandri turvalisuse pärast, vaid soov leida Ameerika sõja-tööstuskompleksi küsitava efektiivsusega toodetele uusi ostjaid. Samal eesmärgil on USA president Donald Trump pidevalt NATO liitlasi üles kutsunud oma sõjalisi kulutusi suurendama.

Lugege lisaks: 

Samal teemal

NATO idarindel
Stoltenberg tunnistas NATO-vastast spionaažiohtu
"Pea peale pööratud" — ekspert selgitas, miks Venemaad on NATOle ohuks nimetatud
Tagid:
poliitika, oht, Venemaa, Jens Stoltenberg, NATO

Peamised teemad