15:35 19. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1108
  • RUB68.2495
Välisuudised
lühendatud link
Arktika (25)
30

Uued teadusandmed võimaldavad tõestada, et Wrangeli saarest Kanada Arktika saarestiku suunas kulgev 1500 kilomeetri pikkune veealune mäeahelik on Euraasia mandrilava jätk ja seega Venemaa jätk.

TALLINN, 14. detsember — Sputnik. Veealune Mendelejevi ahelik Põhja-Jäämere keskosas on mandri jätk, järelikult võib Venemaa rahvusvahelise õiguse normide järgi loota oma mandrilava piiride laiendamisele.

Sellest teatatakse teadusajakirjas Earth-Science Reviews.

Märgitakse, et selliseid järeldusi võimaldab teha Arktika regiooni Juura-Kainosoikumi paleogeograafiliste ja paleotektooniliste kaartide atlas, mille on koostanud Moskva Riikliku Ülikooli geoloogid koostöös Hollandi ja USA kolleegidega.

Võttes aluseks seismilised andmed ja nende võrdluse Mendelejevi ahela nõlvadelt ja Lomonossovi ahela puuraugust pärinevate kivimitega, koostasid teadlased piirkonna seismostratigraafilise skeemi ja rekonstrueerisid kõik selle geoloogilise arengu järgud viimase 157 miljoni aasta jooksul.

Selle tulemusel on tõestatud, et Wrangeli saarest Kanada Arktika saarestiku suunas kulgev 1500 kilomeetri pikkune Mendelejevi ahelik on Euraasia mandrilava jätk ja seega Venemaa jätk.

Vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile võib rannikuriik — sedapuhku Venemaa — pretendeerida 200 meremiili laiusele mandrilava osale. Kui ÜRO mandrilava piirikomisjon selle heaks kiidab, võib Venemaa majandusvöönd Arktikas oluliselt suureneda.

2001. aastal oli samasugune taotlus tagasi lükatud, sest esitatud andmed olid olnud ebapiisavad. Nüüd loodavad teadlased, et uued tulemused panevad punkti Mendelejevi aheliku kuuluvuse küsimusele.

Lugege lisaks: 

Teema:
Arktika (25)

Samal teemal

Arktika
Tagid:
teadus, Põhja-Jäämeri, Arktika, Venemaa

Peamised teemad