20:59 24. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1856
  • RUB90.6421
Välisuudised
lühendatud link
0 0

Pentagon kommenteeris Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnu USA sõjaväebaaside sulgemise kohta. Raadio Sputnik ekspert Vladimir Fitin hindas osapoolte seisukohti.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Türgi president Recep Tayyip Erdogan ähvardas vastuseks USA sanktsioonidele sulgeda ameeriklaste jaoks Incirliki ja Kureciki baasid. Pentagon teeb jõupingutusi suhete säilitamiseks Türgiga pärast Ankara avaldusi USA sõjaväebaaside võimaliku sulgemise kohta. 

"Näeme oma vägede staatust Türgis sümbolina meie aastakümnete pikkusele pühendumusele töötada ja aidata kaitsta meie NATO liitlast ja strateegilist partnerit Türgit... Ministeerium püüab seda suhet säilitada, julgustades samas Türgit Süürias konstruktiivsema poliitika suunas S-400, Süüria ja muudeski valdkondades. Samuti muudes aspektides, milles on lahkarvamusi," ütles allikas.

Ta märkis Türgi rolli Afganistanis, Kosovos ja Iraagis.

Türgi lõunaosas Adana provintsis asuvat Incirliki õhubaasi kasutab USA õhuvägi. Türgi kaguosas Malatya provintsis Kurecikis asub lisaks lennuväebaasile ka rakettrünnaku varajase hoiatamise radarijaam, mis on osa NATO raketitõrjesüsteemist Euroopas.

Raadios Sputnik märkis Strateegiliste uuringute instituudi ekspert Vladimir Fitin olukorda kommenteerides, et Ankara ja Washingtoni vastasseis on kestnud juba pikka aega ning keegi ei taha järele anda.

"Nüüd on olukord selline: kelle närvid enne üles ütlevad? Kuna see USA võitlus Türgi vastu on kestnud juba pikka aega, eesmärgiga rivistada riik taas ühtsesse NATO kolonni, nii et Türgi ei paistaks silma ühegi oma isikliku plaaniga ega demonstreeriks oma teistest erinevaid huvisid," ütles Fitin. 

"Kuid kaalukaussidel on erinevad asjad. Ühelt poolt tahavad ameeriklased teha kõike nii, et Türgi järgiks täielikult Washingtoni korraldusi ja juhiseid, teiselt poolt mõistavad nad aga Türgi armee äärmist tähtsust NATO potentsiaalile – see on NATO tugevuselt teine armee, mis katab alliansi idatiiba," selgitas Vladimir Fitin.

Kas liitlane või vaenlane

Türgi ja USA suhete kriisi põhjustasid uusimate Venemaa õhutõrjesüsteemide S-400 tarned, mis algasid juuli keskel. Washington nõudis tehingust loobumist ja hoopiski Ameerika "Patriot" süsteemide omandamist, ähvardades edasi lükata või isegi tühistada uusimate hävitajate F-35 müügi Türgile, samuti kehtestada riigi vastu CAATSA-l – Ameerika riigi vaenlastega sanktsioonide abil võitlemise seadusel – põhinevad sanktsioonid.

Ankara keeldus järeleandmisi tegemast. Erdogani sõnul hakkavad S-400-d täielikult tööle 2020. aasta aprillis.

Nagu Sputnik Eesti juba varem kirjutas, juhiti Erdogani kukutada püüdnud riigipöördekatset just Incirliki lennuväebaasist. Sealt startisid ka presidendipaleed rünnata ähvardanud hävituslennukid, mille allatulistamiseks Erdoganil tookord vahendid puudusid.

Rahvamasside presidendi poole tulemise järel suruti riigipöördekatse maha ja sõjaväe juhtkonnast eemaldati kõik USA-s ja NATO struktuurides koolituse saanud ohvitserid, kellest enamik ka võimuhaaramiskatsega seotud olid või vähemalt seda toetasid.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Väga raske ülesanne — sõjandusekspert Erdoğani avaldusest S-400 kohta
Türgi ja S-400: tõrksa taltsutamine ei õnnestunud
Ankara sai S-400: Lääs on šokis, Moskva rahu ise
"Tõsine väljakutse" — USA ja Türgi presidendid tahavad S-400 küsimuse "ära klaarida"
Erdogan ähvardab avada piirid Süüria põgenikele
Tagid:
NATO, sõjaväebaas, poliitika, Patriot, S-400, USA, Türgi

Peamised teemad